Kasutuslood on suurepärane tööriist, mis aitavad tuua arendusse kasutaja vajadused. Ometi näen oma töös nii tooteomaniku kui ka coachina, et nende kirjutamisel tehakse sageli korduvaid vigu – ka kogenud meeskondades. Allpool jagan kolme kõige olulisemat kitsaskohta koos praktiliste soovitustega, kuidas neid vältida.

1. Ebamäärased ja isikustamata kasutuslood

Viga, mida sageli kohtan, on anonüümse rolli kasutamine – näiteks fraas „Kasutajana tahan ma…“. See näiliselt universaalne vorm varjab tegelikult olulist infot: kelle jaoks me väärtust loome? Ilma selge kasutajarollita (nt „menetleja“, „kliendihaldur“, „lõppklient“) ei ole võimalik hinnata, kas lugu on relevantne, millised on selle ootused ja kontekst.

Veelgi enam – tihti puudub kasutusloos ka põhjendus, miks tegevust soovitakse teha. Näiteks:

❌ „Kasutajana tahan ma otsida kliente isikukoodi järgi.“

Palju kasulikum on tuua välja konkreetne tegutseja ja tema motiiv:

✅ „Kliendihaldurina tahan ma otsida kliente isikukoodi järgi, et saaksin isiku teenuse kasutamise ajal kiiresti tuvastada.“

💡 Soovitus: Kasutusloo sabas olev "et..." osa pole lihtsalt „nice-to-have“ – see on äri konteksti kandja. Selge roll ja motiiv aitavad ka meeskonnal paremini mõista, millele tähelepanu pöörata ja kuidas lahendust kujundada.

2. Vastuvõtutingimused on puudulikud või ebajärjekindlad

Teine suur komistuskivi on see, et kasutuslugudel puuduvad selged ja detailsed vastuvõtutingimused (acceptance criteria). Veel hullem – neid arutatakse kommentaarides ja neid ei dokumenteerita loos endas. Sellisel juhul kaob oluline info tihtipeale ära ning testimine muutub subjektiivseks.

Samuti näen tihti, et tooteomanik ei osale kasutusloo testimisel. See on probleem. Kui tooteomanik on vastutaja, peab ta ka ise kinnitama, et arendatud lahendus vastab ootustele. Vastuvõtutestimine ei ole lihtsalt QA vastutus – see on meeskondlik kvaliteedijuhtimise osa.

💡 Soovitus: Lisa igale kasutusloole selged vastuvõtutingimused, mida saab testida. Näiteks:

✅ „Kui sisestan kehtiva isikukoodi ja vajutan „Otsi“, siis kuvatakse ekraanile vastava isikuga seotud kliendikaart, sealhulgas nimi, kontaktinfo ja viimane teenuse kasutamise kuupäev.“

💡 Ja ära unusta: muudatused kasutusloos tuleb teha loos endas, mitte jätta need kommentaaridesse peitu.

3. Kasutuslugu ei ole lugu, vaid pelgalt ülesanne

Kolmas viga, mida näen, on kasutusloo liiga väikeseks tükeldamine, nii et see kaotab oma mõtte. Näiteks:

❌ „Menetlejana tahan ma, et nupp oleks roheline.“

See ei ole kasutuslugu – see on UI muudatus. Selline detail on oluline, aga see peaks asuma suurema loo sees või backlogis eraldi ülesandena, mitte eksisteerima eraldi „loona“.

Kui iga väiksem muudatus muutub kasutuslooks, siis kaob terviklik pilt sellest, kuidas tarkvara tegelikult kasutajale väärtust loob. Selle asemel peaks kasutuslugu kirjeldama konkreetset töövoogu või eesmärki, mida kasutaja tahab saavutada.

💡 Soovitus: Tee vahet kasutuslugude ja tehniliste ülesannete vahel. Kasutuslugu peaks vastama küsimustele:

Kes seda vajab? Miks ta seda vajab? Millist tegevust ta tahab sooritada?

Kui fookus on üksiku nupu värvil, tasub küsida: "Mida kasutaja selle tegevusega saavutada tahab?"

Minu kogemus tooteomaniku ja coachina on näidanud, et hästi kirjutatud kasutuslood loovad meeskonnas selguse, aitavad tegevusi paremini prioriseerida ning tagavad, et arendusprotsess toetab tegelikke ärilisi vajadusi. Kõik algab loost ja loo kirjutamine on oskus, mida saab arendada.

Kui tunned, et Sinu meeskonnas on kasutuslood pigem tehnilised, killustunud või kontekstita, siis tasub eelpoolmainitud kolm viga kriitilise pilguga üle vaadata. Küsi endalt:

👉 Kas minu kasutuslood aitavad arendusmeeskonnal mõista, miks me midagi teeme?

👉 Kas minu kasutuslood loovad väärtust või lihtsalt tööd?

Kui vajad tuge kasutuslugude kvaliteedi tõstmisel, aitan hea meelega – individuaalselt või koos meeskonnaga.

Joonas Nurk - Tooteomanike koolitaja ja coach